« Tagasi

Maavanem Neeme Suure kõne maakaitsepäeval 23. juunil Haapsalus

Head läänlased, head külalised.

 

Täna, Võnnu lahingu 98. aastapäeval  peame maakaitsepäeva, tähistame võidupüha. See, et eestlased tähistavad võidupüha Lätimaa pinnal toimunud võiduka lahingu aastapäeval, viitab kahe naaberrahva tihedale sidemetele, kus ühiselt võideldi samade vaenlaste vastu ja saavutati iseseisvus. Tõenäoliselt ei planeerinud Landeswehri Rauddiviisi väejuhid oma pealetungi spetsiaalselt jaanipäeva ajale, meie jaoks tähendab see aga, et meie jaanituled on ka võidutuled, ja koos iidse jaaniöö maagiaga on põhjust meeles hoida ka esiisade võitlust ja vaprust, kunagi tollal ja ka nüüd äsja välismissjoonidel langenud kangelasi ning jätkuvat valmisolekut ja vajadust Eesti kaitsmiseks.

 

Maakaitsepäeva ja võidupüha tähistamist korraldab Kaitseliit. See päev ja see püha on eriliselt pühendatud Eesti rahva, meie oma naiste ja meeste  vabatahtlikule kaitsetahtele. Kui nüüd sügavalt järele mõelda, siis on ju ka meie kutseline kaitsevägi vabatahtlik ja isegi kohustuslik ajateenistus on ju tegelikult vabatahtlik. Kogu meie on riigi pidamine ja hoidmine on ühe väikese Läänemere äärse rahva vaba tahte väljendus, meie eluspüsimise õigus ja iseolemise tahe. Samas on aga ka väga selge, et et just nii suure rahva jaoks nagu me oleme ja riigi jaoks just siin kus me asume, on ainul kaks viisi säilitada oma iseseisvust.

 

Üks nendest on  inimeste, mitte vaid kutseliste sõjaväelaste ja kutsealuste, vaid kogu rahva, kõikide meeste ja naiste, noorte ja vanade, riigina ise olemise tahe ja valmisolek vajadusel anda oma panus. Parimaks väljenduseks vabatahtlikule kaitsetahtele on kuulumine Kaitseliidu ja Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ridadesse. Samuti aga osalemine reservteenistuses, osalemine teiste vabatahtlike turvalisust tagavate organisatsioonide töös ja lõpuks ka lihtsalt teadlikuks, aktiivseks ja osavõtlikuks kodanikuks olemine.

 

Teine viis oma iseseisvuse säilitamiseks on kuulumine Euroopa kultuurrahvaste perre, teadlik kuulumine Euroopa poliitilisse - , kultuuri- ja majandusruumi, kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse, vastastikune abistamine ja head suhted oma liitlastega. Tänagi näeme siin Haapsalus lossiplatsil liitlaste lahingmasinaid ja see vaid kinnitab meile, et me ei ole üksi. Eesti on kohe alustamas Euroopa Liidu eesistujana. Soovi kuuluda Euroopa majandusruumi kinnitab kasvõi seesama kõrgepingeliini trassi planeering, mis Läänemaal Ristit, Kullamaad ja Lihulat läbib, või siis äsja riigikogus heakskiidu saanud Rail Baltica raudteetrassi ehitamine.

 

Kõige suurem küsimus on aga, kas ja kuidas me need tõekspidamised, teadmised, usu, lootuse ja tahte meie lastele edasi anname. Mitte ainult täna Rakveres ja Haapsalus ja teistes paigus üle Eestimaa üksteisele emakeeles oma kindlameelsust kinnitades, vaid ka saja aasta pärast ja sealt edasi peame hea seisma oma keele, kultuuri, riigi ja rahva püsimise eest. Sellepärast on mul eriti heal meel selle üle, et tänavuse võidutule tõid Haapsalusse meie noortejuhid Edita Luik ja Hellat Rumvolt. Töö, mida noortejuhid ja ka riigikaitseõpetajad teevad meie lastega nii koolide kui organisatsioonide juures on tänuväärne ja ülioluline, vajab toetust ja tunnustust.

 

Head läänlased. Tänasel võidupühal vaadakem uhkusega minevikku, teadlikult tänapäeva ja lootusega tulevikku.

 

Head võidupüha kõigile! Elagu Eesti!